Sellel aastal toimus esmakordselt laste matkalaager. Laste tegemistest suvisel Saaremaal pidas päevikut meie matkajuht ja laagri korraldaja Marika.
Esimene laagripäev on õhtus. Lapsed omavahel tutvunud, sünnipäev peetud ja ujumas käidud. Hoov on vaikne – öörahu.
Teine päev matkalaagris. Alustasime Viieristi matkarajal, otsisime üles körgema völu allika. Edasi sõitsime Sõrve. Vaprad tüdrukud läksid kerge jalaga majaka tippu. Nautisime võrratut vaadet ja alla tulles tegime ringi peale ka poolsaarele. Pidasime piknikku ja sõitsime edasi Stebeli rannakaitsepatareisse nr 315. Võimas, tüdrukud soovisid rohkem näha, aga unustasime lambi kaasa võtta. Laadlas ootasid meid küülikud. Sai sööta nii kalu kui nastikuid. Mändjala rannas sai ujutud ja vees lustitud. Peale õhtusööki mängud ja vabakava.
Kolmas matkalaagri päev. Hommikune rivistus ja seadsime sammud Kalju küla poole. Teele jäi Suure Tõllu sünnikoht. Kalju külas ootas meid tädi Tiina juba suure arbuusikausiga. Natuke jalgu puhanud, tegid lapsed tutvust viltimisega. Igaüks tegi omale seebi. Käisime vaatamas ja söötmas lambaid. Koju tagasi tulime mööda vana raudteetammi ja põlde. Väike puhkus, õhtusöök ja randa. Nüüd kui tüdrukud ammu magavad, kirjutab matkajuht kokkuvõtet ja küpsetab homseks matkaks viineripirukaid. Keik oo kena!
Neljas päev matkalaagris. Täna oli ette plaanitult pikk matkapäev. Söögid-joogid kaasas, sõitsime Harilaiule. Aega meil oli, kulgesime rahulikult, pidasime pikniku ja jahutasime ennast merevees. Viltune majakas on üle vaadatud ja jäädvustatud. Raja äärest leidsime üles ka geopeituse aarde, jäädvustasime selle ja panime jälle peitu. Kilomeetreid kogunes ikka korralikult ja aega kulus selleks viis tundi. Koduteel põikasime ka Karujärve äärde, et ikka korralikult vees liguneda. Ja loomulikult pole sa Saaremaal käind, kui pole Kaali kraatrit näind. Meie poolt tehtud!
Viies päev matkalaagris. Alustasime Sakla külaseltsi muuseumis, tüdrukud olid hobuste riiuli ette naelutatud ja peale seda sai puuhobustega õues kapata. Päeva jagus aga palju loomi ja linde. Saime karjatada kitsi ja nunnutada koerapoegi. Ronida mööda puid ja kiikuda köiel. Lõunast ootas meid Keskkonnake. Lapsed kuulasid huviga ja sorteerisid pärast õigesti prügi. Peale lõunast kehakinnitust võtsime ette väikse matka Valjala maalinnale. Koju tagasi jõudes tehti karastav suplus basseinis. Kiikusime külakiigel ja laulsime.
Kuues päev matkalaagris. Hommikul külastasime Nurrunurka, kiisud olid kõik armsad. Kell 11 oodati meid Pajuvärava tallu. Lastele meeldis seal väga, kuna talus oli palju erinevaid loomi ja linde. Perenaine Heidi lubas pea kõiki katsuda ja paitada. Käisime söömas Tornimäe uues Meierei kohvikus. Tagasiteel külastasime Laiduneeme tuletorni ja käisime rannas. Lapsed said ka karjamaal lehmi ja väikseid vasikaid leivaga sööta. Peale õhtusööki jalutasime küla veski juurde, kuhu lapsed said ka sisse minna. Loomulikult kiikusime külakiigel ja laulsime.
Seitsmes päev laste matkalaagris. Hommik üllatas meid vihmaga ja pidime oma päevaplaani muutma. Alustuseks kolisid tüdrukud telgist aita magama, kuna sööma tulles jäid telgiuksed lahti ja tagasi minnes ootas ees ookean. Vihmase ilmaga saime minna Sakla külaseltsi käsitööd tegema. Nobedate näppude all valmisid kaunistatud kuumaalused, tass ja kotike. Lõunasöögiks tegime koos frikadellisuppi ja vahvleid. Peale lõunat oli ilm taas päikseline ja saime minna Koigi rabasse. Peale seda ootas meid rannas juba paat ja läksime merele. Tüdrukutele oli suur elamus, nad said ise aerutada. Koju jõudes oli Mikk valmis seadnud lõkke ja pidu võis alata. Lõkkeõhtu oli koos grillitud vahukommidega ja nädalameenutustega. Oli aeg minna sauna ja üks korralik leil võtta. Vaprad tüdrukud käisid kolm korda leiliruumi ja basseini vahet. Nüüd on öörahu …
LÕPP Kord iga pidu saab otsa ….. nii laulsid Kukerpillid, kuid otsa lõppes ka meie esimese laste matkalaager. Hommikul mängiti koos aardeotsimist. Jooksmist oli palju, aga aare leiti. Kottide pakkimine vajas abi, sest asju oli millegipärast rohkem kui tulles. Rõõm emmede saabumise üle oli suur. Hoov on vaikne, telgid on pakitud, lehvib veel vaid meie surfilipp. Aida seinale jääb mälestus teie joonistuseset. Meie Kalliküla külakiik ootab uusi lauljaid. Aitäh, Sakla külaselts, meid vastu võtmast! Tänud paadimehele: see oli lastele uus elamus!
