Matkaja Heidi Soosalu lugu 5 järve matkast:
Mõni aasta tagasi sai mul Ülemiste järve ümber joostud – ei jõudnud väga keskkonda imetleda. Nii tundus ahvatlev võimalus osaleda rahulikumas tempos järvematkal, eriti kuna uudistatav ring hõlmas kokku viit Tallinna piirkonna järve.
Alustasime maheda sügispäikese käes pühapäeva hommikul Ülemiste järvest põhjas. Reisijuht Andruse ümber kogunesid viis tragi ja rõõmsat naisterahvast. Teekonna käigus vaheldusid kontrastselt inimtegevus ja loodus. Lennujaama mürinast jõudsime Peetri kähku kerkinud eramajade piirkonda, mudasele džunglirajale ja graatsiliste luikedega kanali äärde. Ülemiste jäädes seljataha päädisime Raudalu tankla juurde, kus sobis teed rüübata.
Kandiliselt Raku järvelt algas Männiku vesielemendiga tehno-loodusmaastik. Tänu liiva kaevandamisele on järvestik olemas – ja pidevas muutumises. Mõnel kaldalõigul, kus rahvas kunagi suples, võis praegu olla keelumärk. Mingist kohast varem läbi ei saanud, aga nüüd rada olemas. Põimuvad argipäevane mäeettevõtete tegevus ja tavakodanike nädalalõpu puhkeala.
Lõunapaus muru peal oli teretulnud – värskes õhus maitseb ju toit kõige paremini. Jalad tänasid, kui said hetkeks saabastest välja. Ma ette ei arvestanud, et üpris pikki vahemaid tuli läbida kõva asfaldi peal. Jäigad mäesaapad polnud kõige mugavamad.
Keha kinnitatud ja sammusime edasi väikese järve juurde. Mina küsima, et mis järvekese nimi: oligi Väikejärv! Vahetult selle küljes asub Männiku järve põhjaosa, mille juurest läksime üle raudtee teisele poole, et teha veel ring ümber Wakepargi poolest tuntud Liiva järve, mille nimi võiks vabalt olla Veelgiväiksemjärv.
Tagasi tulles Männiku järve juures oli huvitav vaadata keskkonnasõbraliku veealuse kaevandamise süsteeme. Siis olimegi jõudnud ringi kõige lõunapoolsemasse otsa ja pöörasime tagasiteele läbi liiva, liiva – ja liiva. Veel söögipausikene Männikul ja siis käppa teise ette, et jõuda lääne poolt tagasi Ülemiste järve finiši. Ma võtsin viimase otsa rahulikult. Mõtlesin ennast nagu tasaselt ja visalt veerevast kaubarongist, mis ikka lõpuks jõuab jaama.
HikingEstonia poolt hästi organiseeritud ja tore matk: plaanitud sai läbitud – 37 km ring 9 tunni jooksul ja jõudsime ilusti tagasi enne pimedat. Kehtis ka leping Ilmataadiga, sest esimesed vihmapiisad hakkasid tilkuma lõppsirgel.
Aga jah – viis matkajast naist ja viis järve. Mille mina enda lemmikuks võtaksin? Arvan, et intrigeeriva veealuse liiva kaevandamisega Männiku järve.
Aitäh sulle, Heidi, loo eest!
