Matkajuht Janari järjejutt:
Osa 1
23. veebruari õhtul pilkases pimeduses alustas väikene HikingEstonia matkasellide punt selle aasta teist öömatka, mis esimest korda HikingEstonia ajaloos toimus matkasuuskadel. Päeval sadanud jäitevihm oli nii teed kui veel “värske” sisse sõitmata lume “kenaks” jäitekoorikuks muutnud. Matkajuht Janari alustas matka endale omaselt – esmalt uue ja põneva varustuse tutvustus, ohutustehnika, reguleerimine ning enesele alla rakendamine. Sellele järgnes kiire aga äärmiselt vajalik matka-suusatamise baasõpe – pöörded paigal, kukkumine, sõiduviisid, tõusude ja languste võtmine. Distants tuli kokku 9,5 km maalilistel Simisalu ja Vargamäe talude piirkonnas. Janari pajatas ajaloolisi lugusid nii Vargamäest kui Tammsaarest.
Päris Vargamäe (mitte segi ajada filmi omaga) on igatahes väärt külastuskoht ka pilkases pimeduses! Kehakinnitust pakkusid taaskord Salvesti ökoloogilised Presto püreesupid ning Eesti Wabariigi 103. aastapäeva auks mekiti ka pitsikene (või kaks…) peenemat riigiviina – Eesti ainukene mahe ning 100% kodumaine Moe peenviinababriku toodang Kuldjuur (Eesti vesi, Eesti rukis, Eesti tööjõud ning isegi elekter on oma, et seda peent jooki valmis villida). Janari seikluslikele matkadele omaselt ei puudunud üllatus ka seekordsel matkal – kuna Jägala jõgi oli vahepeal kolme päevaga üle kriitilise normi sulanud ning südaöine jääsuplus pole kõige meeldivam osa suusamatkast, siis poolteist kilomeetrit enne Simisalu RMK Looduskeskusesse naasmist tuli võtta uus marsruut piki Jägala jõe perve, mis kokkuvõtvalt ja ilustades oli üks paras tihnik. Vähemalt sai tutvuda nii mõnegi kärplase või lausa veelooma uruga, lõplik tõde jäi kahjuks selguseta, sest vaatamata ohtratele jälgedele pesa ümbruses tundus maad valdavat öörahu. Väsinud, kuid 75% osas grupile täiesti uuest suusakogemusest vaimustatuna alustati koduteed kell 03:15. Janari jõudis tagasi Tallinnasse aga alles 08:05 hommikul…
Mis juhtus vahepeal ning kuidas HikingEstonia matkasellid vahepeal kogenud instruktori juhendamisel üleelamisega tegelesid saad teada juba järjejutus! Kui ka sina soovid oma töökollektiiviga või sõpradega koos minna suusamatkale, siis 2022 talvehooajal võta HikingEstoniaga kindlasti ühendust! Meie oleme valmis sellist seiklust korraldama! Suusamatku suures plaanis korraldab Eesti-üleselt vaid ühe käe sõrmedel teenusepakkujaid.
Osa 2
Käesolev lugu on elust enesest nelja HikingEstonia matkaselli 23. veebruari Wabariigi 103. aastapäeva suusamatka mõtteline järg ja analüüsib sündmusi alates 24. veebruarist kell 03:15, mil Kirke oli Simisalust startides enne Jägala jõe silda enda autoga teelt välja vajunud ning Janari pärast silla ületust. Eelmisel päeval sadanud jäitevihm ning miinuskraadid muutsid kõik teed klaaslibedaks ning Janari üle keskmise võimekas Toyota RAV4 4WD koos naelrehvidega jäi Simisalu-Albu teel kaotajaks – võitjaks osutus kolmnurkse ehitusprofiiliga soopealne tee ning selle parem teepeenar, kuhu auto lihtsalt vajus.
Ca 45 minutit kestnud kaevamise ja naastamise tulemusel jäi tagurpidi ennast järjest tagasi nügides kandvast pinnasest puudu vaid 10 meetrit, enne kui üks känd ennast auto paremale küljele umbes kahe ukse vahelisse kohta ankruks sättis. Sellele eelnevast tulevad välja kaks väga olulist abivahendit, mis talvistes oludes Eesti tingimustes igas autos olemas olla võiksid: korralik lumelabidas (võimalikult suure teraosaga) ning kiirkinnitatavad ketid või minimaalselt neljane komplekt nö paigaltstardi abisid. Kuna Janari alumiiniumist tundmatu firma labidas osutus kasutuks, siis suurem kaevetöö sai tehtud Rootsi relvajõudude kunagi 60. aastatel disainitud kaheks kokku murtava jalaväelase labigada, mida saab kasutada ka kirka konfiguratsioonis või spetsiaalse lumeteraga lausa lumekühvlina. Kõige lihtsamad paigaltstardi abid maksavad ca paarkümmend eurot. Lõplikust võidust jäi lahutama siiski 10 meetrit. Uueks hooajaks on Janari igatahes paremini valmis, sest tagumise konksu külge kinnitatav elektrooniline vints säästab järgmine kord ca 3 tundi puksiiri ootamisest. Kõige odavamad eemaldatavad vintsid algavad 80 € ning plokksüsteemiga täiustatuna suudavad nad kuni 2tonnist autot sikutada. Lisaks on mõistlik vintsi käitamiseks ning autole täku andmiseks autos hoida suure mahutavusega käivitusabi, mis toimib ideaalselt ka matkal kasutatava portatiivse akupangana ning SOS olukorras majapidamises kui raadio, TV, hädapärase valgustuse ja mobiiltelefoni laadijana.
Kui auto oli sinnapaika jäetud, siis keskendus Janari matkaliste KAVT tagamisele. KAVT on Põhjala üleelamiskoolkonnas kasutatav akronüüm, mis pärineb üleelamise prioriteetidest – kaitse, asukoht, vesi, toit. Prioriteetide järjestus, millele üleelamissituatsioonis tähelepanu pöörata.
Põnevast matkast väsinud matkasellid pidid 4 tundi -10 C temperatuuris varahommikul aega veetma. Kogenud ellujäämise instruktorina leidis Janari esimese asjana võimalikult tuulevaikse koha, kuhu ka sademed poleks ligi saanud, ning majutas veel matkast niiskete riietega matkalised sinna sisse. Kõige lähem päriselt vaba köetav koht matkalistele oleks olnud MTÜ Estlanderi Kollassaare taluase, mis asu ca 3,5 km kaugusel. Päris eluohtlikus olukorras oleks aga tülitatud Simisalu perekonda. Kuna puksiiri ootamise aeg oli teadmata, siis otsustas Janari “sisse murda” autost ca 50 m kaugusel Jägala jõe kaldal olevasse kunagisse Nõukogude Liidu manufaktuuri, jahiseltsi või muu ühenduse väikesesse suvilasse. Kuna uksed olid lukus ja aknad barrikadeeritud, siis tuli osavust kasutades lahti muukida vabaks jäetud väikene päevaaken ja ennast sealt sisse pressida. Endises saunamajas, kust kahjuks kamin ja keris olid välja lõhutud, sai ennast 3 tundi olusid arvestades mõnusalt tunda. Kuna lahtise tule tegemine oleks olnud liiga ohtlik, siis tõi Janari enda autost hädaabi komplektist ühe matkateki ning enda seljakotist väljastas JervenbagHunter Original tarp hõbedase sisuga telkmantli, mida SOS olukorras on ideaalne kehasoojust säilitava abimehena kasutada. Tegu on tõsiselt väärt abimehega, mida iga matkajuht omada võiks. Nende kahega said Elo ja Kirke ennast Sandri poolt ehitatud lavatsil täitsa mõnusalt tunda. Sander otsis endale kotist välja kõik riided ja pani need selga. Üleelamise olukorras ongi kõigi primaarsem pärast kaitse põhimõtete saavutamist, mida matkalistele pakkus vana suvila, säilitada kehasoojus ja siin kehtib lihtne reegel.
3-e reegel – inimene elab ilma hapnikuta 3 minutit, ilma veeta 3 päeva, ilma toiduta 3 nädalat, ilma sotsiaalse suhtluseta 3 kuud. Seejärel annab inimene alla…
Kuna K-ga (kaitse) oli matkalistel kõik hästi ning Ergo Autoabisse oli naastetaotlus tehtud ning ka A (asukoht) oli sisuliselt päästjale ehk puksiirifirmale teada, siis järgmine prioriteet oli vesi. Matk oli pikk ning kõigi veevarud olid otsakorral. Janari keetis auto hädaabikomplektis oleva maailma kiireima gaasipriimusega MSR Reactor. Jägala jõe veest matkalistele mitu laari sooja vett ning pakkus kosutuseks sooja kakaojooki. 99% Eesti looduslikest veekogudest on joogikõlbulikud ja kui muidu ei usalda, siis pärast 20minutilist keetmist sobib vesi ka meditsiiniliseks kasutamiseks! Lisaks soojale joogile pakkus võimas gaasipriimus ka sooja, tõstes märgatavalt väikese suvemaja temperatuuri. Pikemaks viibimiseks oleks Janari käiku võtnud erinevad küünlad, mis tal personaalses (alati matkapükste reietaskus) ning auto hädaabikomplektis kaasas on. Kakaopulber nagu ka elementaarne kuivtoit (konservid, konservleib jms) on samuti alati autos hädaabikomplektis käepärast, sest staažika riigiametnikuna on Janari elementaarseteks hädaolukordadeks alati valmis! Kuna matkal söödud Salvesti Presto püreesupid, täissuitsuvorst ja kuivikud olid veel kõhtu täitmas, siis konservidest keegi ei hoolinudki. Küll aga läksid kiireks energiaks käiku matkalt järgi jäänud HikingEstonia firmamärk – Kalevi Komeedi kommid – ja muud maiustused. Matkale minnes ja ka auto kindalaekas võiks alati natukene magusat käepärast hoida! Inimese minimaalne päevane kaloraaži vajadus üleelamise olukorras on ca 500 kCal, mis vastab umbes kahe müslibatooni jagu toidu “kaasas vedamisele”. Tühine kaal võttes arvesse sellest saadavat kasu üleelamise olukorras selleks, et säilitada mõtlemisvõime!
Kui see lugu tekitas sinus huvi üleelamistarkuste vastu, siis tule ka järgmine kord Janariga matkama, sest seiklust peab saama! Etteruttavalt hõikab Janari välja ka juba läbi arutatud plaani – 2021 juulis alustab HikingEstonia esimese suvise üleelamiskursusega, mis kestab kokku 48 tundi (reede õhtust pühapäeva õhtuni) ning õpetab sulle kõik vajaliku piiratud varustusega Eesti tingimustes suvel 2 ööpäeva üle elamiseks, selleks et naasta väärikalt ja tervena omaste juurde!
