Novembrikuine Võrumaa võttis meid vastu imelise lumevaiba, vaikuse ja rahuga.
Esimese päeva matkatee kulges mööda Luhasoo maastikukaitseala. Võrumaa ainuke sookaitseala Luhasoo on huvitav selle poolest, et seal saab näha kõiki raba kujunemise etappe: alates madalsoost kuni kõrgrabani. Matkasime mööda vanu metsateid ja sihte ning vaatasime üle ka Pärlijõe. Üks veetakistus tuli küll matkarajal ületada, kuid julgemad matkasellid läbisid selle paljajalu külmast jõeveest läbi minnes. Peagi jõudsime metsaonnini, kus tegime mõnusa lõunapausi, sõime Salvesti Presto suppe ning soojendasime end lõkketule paistel. Kogu Luhasoo õpperada lummas oma vaikuse, kauni raba ja rabajärvedega. Esimese matkapäeva õhtuks olime läbinud 12 km ning vaadanud üle Mustjärve, Tiksijärve ja Püksijärve. Õhtuhämaruses seadsime sammud Paganamaa puhkemajja, kus ootas ees soojaks köetud saun, kümblus tünnisaunas ning suplus tiigivees. Õhtu lõppes aga Krabi kõrtsis laulu ja tantsu saatel.
Pühapäeva hommikul köögist hoovav pannkookide lõhn ei jätnud külmaks mitte kedagi ning olime taas valmis alustama oma matkapäeva. Teisel päeval külastasime RMK Pähni looduskeskust. Tutvusime sealse metsamuuseumi ekspositsioonidega ning vaatasime filmiprogrammi, mis viis pildis ja ajas tagasi möödunud sajandisse. Edasi kulges tee Paganamaa loodusrajale. Raadi mäel asuvast vaatetornist saime heita pilgu Paganamaa imelisele maastikule ja teisel pool järvede ahelikku paiknevatele Lätimaa laantele. Matkarajale jäid Kikkajärv, Sarapuujärv, Liivajärv ja Mudajärv- neid kõiki järvi poolitab Eesti-Läti riigipiir. Mõne sammu saime astuda ka Lätimaale ning kõndida naabrite matkarajal. Saime nüüd aru küll kust Paganamaa on oma nime saanud, see maa on ju pagana ilus oma looduskaunite vaadete ja vaatamisväärsustega.
Kokkuvõte tegi Ester Meerja, aitäh!
