“Alustamine on sinu õnne võti!” Alustatud puhkus ja HikingEstonia Karhunkierrose reis sobisid kokku nagu kuu ja päike või nagu karu ja tema meepott! Igaljuhul, 4 päevaga Karurada läbida see on tehtav! Kerge see polnud, ütlen kohe ära. Sõitsime hommikuse laevaga Helsinki, sealt Caravaniga ca 900km Rukale. Ööbimine mökis. Hommikul taksoga raja algusesse. Taksopeatuses ootas meid Petri. Just nimelt ootas. Öeldakse ju, et juhuseid ei ole. Ja, et tema just sinna sel hommikul “sattus”, tegi meie matka eriti meeldejäävaks. Sünnilt Lapimaa soomalane sobis meie tiimi nagu tellitud. Lahe, muhe matkasell, kel palju reisikogemusi, jutte ning sära silmis. Alustasime matka kõik koos ja lõpetasime matka samuti kõik koos. Viimasel päeval läbi 6-e mäe, mööda kive, kände, juurikate üles all ronides oli tunne, et siia ma jään. Jalad lihtsalt ei kandnud ühel hetkel. Raskemaks tegi muidugi täisvarustus seljas, sääskedega võitlus, pluss minu päevi näinud matkakepid mis mul teatud etappidel sisse vajusid ehk positsiooni muutsid. Sinna rajale ma aga õnneks ei jäänud. Ja vantsisin edasi. Kuidas ja mismoodi see seik lõppes, see jäägu sinna “Lapimaa saladuste” kaante vahele. Ööbisime telgis/matkaonnis. Vihmaga ja päikesega. Oma telk kulus kindlasti ära kuna viimasel ööl olid tänu vihmale kõik mökid ja ka laavu rahvast täis, nagu sprotid karbis. Hea, et riideid kuivatada sai. Eelmisel ööl mökis ööbides, aga oli mega lämbe, kuna sääskede töttu uksi, aknaid ei avata, siis oli tunne nagu viska või kirves õhku. Mökis magamine pole ikka see. Telk ja värske õhk on hoopis teine tera. Süüa tegime priimustel. Kõik oli matkajuhil kaasas ja seljas ja ka meie grupipeale ära jagatud. Matka keskel kohvikus söömine oli eriti luksus, kus ootas meid kahe järve kalasupp ja burksid, lonksid, kohv jne… Burkside oote aeg oli üle poole tunni, nii, et kalasupp tunduski õige valik. Rajal oli rahvusvaheline seltskond. Ülekaalus muidugi soomlased. Eestlasi kusjuures ei kohanudki. Sakslastega sai vesteldud ja rootsi, inglise keelt oli kuulda. Matka tegi eriti mõnusaks järvedes ujumine. Mõne järve põhi oli eriti kivine ja kulus jala masaaziks ära ja oli ka palju mudaravi:) Murakaid oli palju, mustikaid, seeni. Viimane öö veel Ruka-l mökis söök, grill, saun ja hommikul tagasi kodumaa suunas. Aitähh HikingEstonia, matkajuht Andrus ja matkasellid Ira, Ülle ja Petri!!! “Kui näeme siis matkame!” 🙂 Nunnuka, nunnuka – lailiaa-lailailaaaa…. – Irje –
Submit To Receive Free Files!
