See ei saanud olla keerulisem: keset kirgedest k\u00f6etud pandeemiaaega seadsid matkajad end teekonnale Aafrika k\u00fclje all ookeanilainetes k\u00fcmblevale La Gomera saarele. Aga peale seda, kui mitu p\u00e4eva varem olid koonukesed pulkadega torgitud, paberid taskus, kogu riikidevaheline liikumisinfo mitmeid kordi \u00fcle vaadatud, saime kokku Lennu Jaamas ning asusime eduka r\u00fchmat\u00f6\u00f6 tulemusena hangitud QR-koodidega Tenerife Suri suunduva lennuki pardale: Meri, \u00dclle, Aive, Helme, Kairi, Nikita ja Joonas.<\/p>\n\n\n\n
Saate aru, suvi! Otse l\u00f5ikavalt k\u00fclma kevade k\u00e4est leebelt sooja suvetuule ja grupijuht Andruse hoolde. Pisut bussis\u00f5itu ning Los Cristianose sadamalinn v\u00f5ttis meid vastu laisa puhkusemeeleoluga. Kohtusime kohalike eestlastega (ja kus neid ka poleks!) ning lohistasime end nende soovitusel, ise seljakottide all lookas, rannarestorani s\u00f6\u00f6ma. Paella oli v\u00e4\u00e4rikas ja esimene ujumine k\u00e4eulatuses. Lill! Neid oli t\u00f5ega k\u00f5ikjal ja k\u00f5iksuguseid, igas peenras ja v\u00e4hegi mulda mahutavas sopikeses. Palmidest r\u00e4\u00e4kimata.<\/p>\n\n\n\n
Edasi tuli l\u00e4bida hispaaniakeelsete tervisedeklarite kadalip ja La Gomera laevale minna. Oh seda h\u00e4mmingut, kui j\u00f5udsime samakaile ja laev m\u00f5ni minut enne v\u00e4ljumisaega nina ees rambid \u00fcles t\u00f5stis. P\u00e4riselt? Hispaania kultuuriruumis!? Matkajad ei kohku, piletid vahetati j\u00e4rgmisele laevale ning teisel katsel saime naabersaare poole liikuma. Vedas, et m\u00e4rkasime pagasi enne selle El Hierro saarele saatmist hoidlast v\u00e4lja v\u00f5tta. \ud83d\ude42 Veel pisut kannatust, tugevat tuult ja lainetes m\u00f6llavaid delfiine ning l\u00f5puks maandusime juba pimenevas San Sebastianis, uudistasime kaldapromenaadi sillutisse paigutatud pilte ja selgitusi saare ajaloo kohta, hingasime sisse sooja suve\u00f5htut ning orienteerusime \u00f6\u00f6majja. Vapramad suundusid peale enda \u00e4ra majutamist veel linna peale jalutama ja kohalikku veini degusteerima, meie kukkusime Meriga t\u00e4itsa \u00e4ra. Paaritunnine reisieelne \u00f6\u00f6uni ja p\u00e4ev otsa pingelist reisimist olid oma t\u00f6\u00f6 teinud. Aga me j\u00f5udsime kohale!<\/p>\n\n\n\n
Hommikul oli tarvis kohe ujuma minna: liiv on saarel must ja pehme, ookeanilainetel on harjumatu j\u00f5ud ja selle k\u00f5ige sees m\u00f6llamine v\u00e4ga virgutav. Oma osa lisas kindlasti ka \u00e4sja avatud kohvikus r\u00fc\u00fcbatud suurep\u00e4rane hommikukohv. \u00dclle, meie v\u00e4simatu toitja, oli juba ette valmistamas rikkalikku hommikus\u00f6\u00f6ki ja n\u00f5nda istusimegi koos meie esimesse \u00fchisesse hommikulauda. Ma ei tea, kuidas autojuhid hakkama said, sest tee peal oli pidevalt silmadega looduse ilu enda sisse ahmimist ja ahhetamist, aga teed on seal m\u00e4gisele maastikule omaselt k\u00e4\u00e4nulised ja suurte t\u00f5usude-laskumistega. M\u00fcts maha meie meeskonna juhi Joonase ees, kes ohjas seda rallit nagu vana rahu ise.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5nede peatustega vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste ja looduskaunite kohtade juures j\u00f5udsime oma j\u00e4rgmisse elamispaika. Valle Gran Rey kohal k\u00f5rguvas k\u00fclas oli kaks \u00f6\u00f6d meie p\u00e4ralt terve m\u00e4en\u00f5lvale istutatud maja. Maja ees t\u00f5husa p\u00f5\u00f5sa suurune j\u00f5ulut\u00e4ht, sidrunipuu ja hulk \u00f5itsvaid lilli, maja taga valmivate viljadega papaia. Kuigi esimese eine s\u00f5ime k\u00f6\u00f6gi k\u00f5rval toas, siis liigutasime \u00f5ige varsti s\u00f6\u00f6gitoa terrassile, millelt avanes silmi paitav vaade \u00f5itsvale orule koos oma majakeste, teekurvide ja terrassip\u00f5llundusega. Ise kolisin kohe mati ja magamiskotiga maja katusele, et kuupaistesele ja ometi t\u00e4hisele taevale k\u00f5ige l\u00e4hemal viibida.<\/p>\n\n\n\n Valle Gran Rey randadest lustisime l\u00e4bi k\u00f5ik kolm erinevat ja veel praegugi tahaks seal pikalt lainetes m\u00f6llata. Aga me ju matkasime ka, aus\u00f5na! T\u00e4itsa uskumatul kombel saime peatselt s\u00e4\u00e4red ja k\u00e4imad mudaseks, kui t\u00f5usime m\u00e4ek\u00fcljes peituvat rada pidi \u00fcles varjatud koseni. Sellel teekonnal sai k\u00fcll v\u00f5sast l\u00e4bi poetud, \u00fcle kivide ja okste keksitud, mutta maandutud ja lausa k\u00f6ie abil end \u00fclespoole veetud. Aga see ilu ja loodus olid seda v\u00e4\u00e4rt! Joogipudelid v\u00f5tsime t\u00e4is ning k\u00f5iki motiveeris l\u00f5puks lahkuma ujumise v\u00e4ljavaade. K\u00fcla, milles seiklesime ja selle elu uurisime, lausa uppus \u00f5itesse, meie silmale olid majad eksootilised ja pilkup\u00fc\u00fcdvad. Kohalikud meistrimehed lasid isegi parasjagu pooleli olevasse majakesse piiluda.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4rskendavate lainete j\u00e4rel lootsime linnakeses kogeda kohaliku hipielu melu, aga kohtasime hoopis \u2026 eestlasi, muidugi. Peale vestlust leidsime endale j\u00e4rgmiseks matkap\u00e4evaks kaks r\u00f5\u00f5msameelset lisakaaslast Maria ja Marje. Kohalik k\u00f6\u00f6k sisaldas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rses koguses erinevaid mereande, mille suup\u00e4raselt valmistatud esindajaid r\u00f5\u00f5muga nautisime. \u00d5nnestus n\u00e4ha nii tule\u0161\u00f5ud kui kuulata hubast muusikat. Peale m\u00f5ningast logistilist seiklust said ka viimased matkajad koju ja unele. <\/p>\n\n\n\n Bosque de ensue\u00f1o \u2013 Unistuste mets<\/strong><\/p>\n\n\n\n J\u00e4rgmisel hommikul ei hoolinud ninakas mustr\u00e4stas pikale veninud \u00f5htust ja vilistas mu maja katusel varakult \u00e4rkvele. Laisa hommikus\u00f6\u00f6gi j\u00e4rel pakkisime ennast matkaks kokku, et Arure k\u00fclast minna metsamatkale. Arures on eestlaste maja \u2013 meie armastatud kunstniku Ave Nahkuri elamine, millega tutvumine oli elamus omaette: v\u00e4rvid ja r\u00f5\u00f5msameelsed maalingud k\u00f5ikjal, kaunis aed ja lemlede alla mattunud tiigike selle sees. Saime kokku meie t\u00e4naste reisikaaslastega ja sammusime edasi Garajonay rahvuspargi piiride poole. Saare keskel on otse pilvekihi sees loorberilehised metsad, mille lumm rabas juba sealt esmakordselt l\u00e4bi s\u00f5ites. Olin valmis sellesse unen\u00e4olisse paika pikemalt maha j\u00e4\u00e4ma ja p\u00e4riselt sinna sisse \u00e4ra kaduma. J\u00e4ndrikud sammaldunud puud sosistasid omavahel, p\u00e4ikesekiired voogasid l\u00e4bi pilvedest paksu rohelise \u00f5hu, teeveeri palistasid kurerehade ja puitunud t\u00fcvest v\u00e4lja kasvavate piimohakate puhmad. Seal oli mingi saladus! V\u00f5tsime seda muinasjutulist paika k\u00f5ndides avastada. Ja t\u00fckike s\u00fcdant j\u00e4i minust sinna maha.<\/p>\n\n\n\n Selle p\u00e4eva l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi ajal said selgeks ka kohaliku kohvimaiuse \u2013 barraquito \u2013 v\u00f5lud! J\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel pidi seda ikka siin-seal proovima, aga esimesest korrast paremat ei kohanudki. Lilleline ja m\u00fcstiline, r\u00f5\u00f5mus ja p\u00e4ikeseline p\u00e4ev! Kuidas j\u00e4\u00e4dvustada hingematvat ilu, kui pildile j\u00e4\u00e4b lame roheline maastikupilt? Aive \u00f5petus: vaata hoolega, pane silmad kinni ja vaata niimoodi uuesti koos kogu tundega. T\u00f6\u00f6tab!<\/p>\n\n\n\n La Fortaleza<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mis matkamine see ilma v\u00e4li\u00f6\u00f6bimiseta ikka on? Seega tuli k\u00e4tte aeg teha teoks plaan ronida Chipude k\u00fcla naabruses oleva La Fortaleza m\u00e4e otsa ja veeta seal \u00f6\u00f6 lageda taeva all. All orgudes oli ilm suvine, rannikul tuult leidus, aga midagi see tuul \u00e4ra ei viinud peale murem\u00f5tete ja v\u00e4simuse. N\u00fc\u00fcd otsisime \u00fcles oma uue staabi, s\u00e4ttisime valmis magamiskotid-matid, \u00f6\u00f6bimisriietuse, s\u00f6\u00f6gi ning v\u00f5tsime \u00f5htupoole m\u00e4kke viiva raja jalge alla.<\/p>\n\n\n\n La Fortaleza m\u00e4gi on t\u00e4itsa ebahariliku kujuga, t\u00f5ustes suhteliselt avarate m\u00e4ek\u00fcngaste keskel mitusada meetrit j\u00e4rsuseinalise platoona taevasse. Tuleb tunnistada, et s\u00f5na \u201elamemaalane\u201c omandas kohe teise t\u00e4henduse: seisin m\u00e4e all ja m\u00f5istatasin, kuidas on v\u00f5imalik sinna \u00fcles saada. Matkajuht Andrus aga paistis jagavat veendumust, et k\u00f5ik saavad hakkama ning ega siis muud \u00fcle j\u00e4\u00e4nud, kui kaasa minna. Jaa, see tuul, mis meid tervitas, pani isegi treenitud Nikita \u00fche eriti kitsa koha peal k\u00f5ikuma, m\u00f5nes kohas ei tahtnud \u00fcldse paremale ega vasakule vaadata, vaid ainult ette ja \u00fcles, aga see tunne, kui meie ees avanes madala p\u00f5\u00f5sastikuga kaetud m\u00e4e katus, oli ikka v\u00e4gev! Igas suunas miljonivaade, paistsid nii naabersaared kui k\u00f5ik \u00fcmberkaudsed orud-m\u00e4ed, \u00f5htul k\u00fckitasime m\u00e4e serval ja vaatasime, kuidas p\u00e4ike v\u00e4rviderohkelt Tenerife taha tudule vajus.<\/p>\n\n\n\n Meelde j\u00e4\u00e4b kindlasti telefoni teel s\u00fcnnip\u00e4evalaulu laulmine Eestis viibivale Piretile. Lisaks olid armsad matkakaaslased m\u00e4kke kaasa v\u00f5tnud nii tordi kui k\u00fc\u00fcnlad, et minu s\u00fcnnip\u00e4eva kombekohaselt t\u00e4histada. Kas ma ikka kirjutasin, et tuul pidi riided seljast \u00e4ra viima? Sestap ei saanud teha l\u00f5ket ja k\u00fc\u00fcnalde s\u00fc\u00fctamise asemel v\u00f5tsin ette nende pikali puhumise.<\/p>\n\n\n\n \u00d6\u00f6seks otsisime endale sobivad tuulevaiksemad pesad ning peale \u00f5htus\u00f6\u00f6ki ja soovikontserti (elagu EU ja hea andmeside!) pugesime kottidesse. Minu j\u00e4ttis Une-Mati sellel \u00f6\u00f6l k\u00fcll unarusse, sest taevas pea kohal tundus l\u00e4hemal kui muidu, t\u00e4hed helkisid \u00fcmberringi ning pideval s\u00f6\u00f6stis \u00fcle taeva langevaid t\u00e4hti. See imetlus, t\u00e4nulikkus ja k\u00f5iksusega \u00fchtesulamise tunne voolas lihtsalt \u00fcle \u00e4\u00e4re.<\/p>\n\n\n\n Hommikune p\u00e4ikeset\u00f5us juhatas sisse j\u00e4rgmise p\u00e4eva ning alla ronida ei olnud sugugi lihtsam kui \u00fcles. Soojendasime end p\u00e4eva ja p\u00e4ikese k\u00e4es ning tagasij\u00f5udmine meie majakesse oli nagu koju j\u00f5udmine: k\u00f5ik said puhtaks, \u00dclle juhatusel valmistasime endale rikkaliku hommikus\u00f6\u00f6gi ning asusime teele saare p\u00f5hjaosas olevasse Hermiguasse, millest sai meie baaslaager j\u00e4rgmiseks kolmeks \u00f6\u00f6ks.<\/p>\n\n\n\n Hermigua on tuntud banaanikasvatuspiirkond ja loomulikult saime seda imet ka \u00fcsna l\u00e4hedalt ise uurida. Banaanitaimed nii \u00f5itsesid kui viljusid: oma suuruse t\u00e4is kasvanud banaanikobaratele t\u00f5mmati \u201ekotid p\u00e4he\u201c juba kasvades, hiljem l\u00f5igati nad sellisel kujul transportimiseks taime k\u00fcljest maha. Vesi on saarel n\u00f5utud kaup: kastmisvesi on tihti joogiveest kallim ja nii kogutakse seda k\u00f5ikv\u00f5imalikel viisidel. K\u00fcll on aedade ja p\u00f5llulappide vahel suured veekogumist\u00fcnnid, k\u00fcll p\u00fc\u00fctakse orgu pidi voolavat vett tammide taha, et sealt siis jaokaupa taimede janu kustutada.<\/p>\n\n\n\n Meie elamine asus Lepe k\u00fclla ehitatud miljonivaatega villas, mille suure laua taga saime hommiku- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6kidel kokku nagu \u00fcks korralik suur pere. V\u00f5tsime sealt ette nii t\u00f5sisemad matkarajad \u00fcmberkaudsetes m\u00e4gedes kui korraldasime nn pl\u00e4tumatkasid vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste ja erinevate looduspaikade juurde. Kindlasti j\u00e4\u00e4b meelde k\u00e4ik Agulo surnuaiale, sini-must-valge maja kenas linnakeses, punased rauarikkad erodeerunud m\u00e4ed, hulganisti kauneid vaateid. Fantastiline ujumiskoht, kus otse rannale ehitatud kindlustuste m\u00fc\u00fcridelt sai nii redelist kui h\u00fcpates sulpsata otse ookeani. Ja Hermigua juures avastasime rannal otse lainete piirile rajatud suure kivibasseini, mille servadest suuremad lained vahuselt \u00fcle rullisid, julgemad v\u00f5tsid ette ujumise ka basseini k\u00f5rval olevas looduslikus, lainete loksutada s\u00fcvendis. Meil on ikka nii \u00e4gedad inimesed! Seda basseini k\u00fclastasime kohe mitu korda.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n Aeg saarel hakkas halastamatult lahkumise poole liikuma. J\u00e4lle tuli ette v\u00f5tta reisimiseks h\u00e4davajalik testimine. Kas teile tundub, et Eestis tehtavad ninatorkimised on ebamugavad? Huh, La Gomeral tehtuga v\u00f5rreldes on see ikka siidkinnastes paitamine: kohalik ork oli mitu korda j\u00e4medam kui Eestis ning siin ei aidanud isegi proovi v\u00f5tva kuuma noormehe osav\u00f5tlikud pruunid silmad. <\/p>\n\n\n\n Viimase \u00f6\u00f6 saarel kavatsesime taas veeta lageda taeva all. Selleks kolisime ennast sadama l\u00e4heduses asuvale rannale. Enne veel tuli aga \u00e4ra teha \u00fcks V\u00e4ga T\u00e4htis Asi. La Fortaleza m\u00e4gi polnud sugugi k\u00f5ige k\u00f5rgem olemasolevate hulgast, vaid alles teine. Muidugi tuli \u00e4ra k\u00e4ia ka saare k\u00f5rgeima tipu – Alto de Garajonay 1487 m – otsas, kust paistis kogu saar nagu peopesal. <\/p>\n\n\n\n Kui esimese v\u00e4li\u00f6\u00f6bimise tarvis tuli esmalt ronida m\u00e4kke ja seej\u00e4rel alla, siis n\u00fc\u00fcd vastupidi: autod j\u00e4id k\u00f5rgele m\u00e4gede vahel asuvale teepervele, ise aga ukerdasime alla nii m\u00e4en\u00f5lvast kui kaljurajast. Ja siis avanes silme ees t\u00f5sine hipirand: aja jooksul oli sinna ehitatud kividest laotud ringm\u00fc\u00fcre, lausa \u00fcks majakegi. Lained l\u00f5id j\u00f5uliselt vastu kivist randa ja vedasid paraja kolinaga raskeid munakaid endaga edasi-tagasi. Seda \u00fcrgse j\u00f5u vaatem\u00e4ngu oli lummav kuulata ja vaadelda. Parim, mis meil olemas oli, laotus viimaseks saarel peetud \u00f5htus\u00f6\u00f6giks. Juba hakkas nukrus hinge pugema, sest varahommikul pidi laev meid Tenerifele tagasi viima. Kiviringidest said meie \u201enumbritoad\u201c ja taas oli keeruline uinuda. Peaaegu t\u00e4iskuu kiirtevihud voolasid muinasjutuliselt l\u00e4bi roheliste p\u00f5\u00f5saokste, t\u00e4helaternad olid s\u00fc\u00fcdatud, taustamuusikaks lainete m\u00fcha. P\u00fc\u00fcdsin seda endasse j\u00e4\u00e4dvustada nii h\u00e4sti kui oskasin.<\/p>\n\n\n\n Nina kodu poole<\/strong><\/p>\n\n\n\n Varahommikul oli teele minek. Kell neli alustasime kuuvalgel t\u00f5usu autodeni, teine seltskond suundus San Sebastiani piki rannikut. H\u00e4mmastav, kuidas kuuvalguses kaotab pilt oma ruumilisuse ning teada saamaks, millise kivi peale j\u00e4rgmisena astuda, pidi k\u00e4ed appi v\u00f5tma. Seda, et hommikus\u00f6\u00f6gi vahele j\u00e4tmine on halb m\u00f5te, sain poole m\u00e4e peal omal nahal tunda; \u00f5nneks p\u00e4\u00e4stis olukorra Joonase taskusse sattunud k\u00fcpsis. Sadamas oli suurem pakkimine enne laevale minekut, tervitasime igat meili peale tulevat negatiivse testi teadet ja siis \u00e4kki seisimegi laevapardal, taga siledaks vajutatud rada. Oli kiusatus piki seda kaldale tagasi k\u00f5ndida.<\/p>\n\n\n\n Tenerifel saime suured kotid hoiule panna, viimased ujumised ja poek\u00fclastused, lennujaam, lend \u2026 koju? \u2026 ei, hoopis Br\u00fcsselisse. Seiklust peab saama ja seekord hoolitses meelelahutuse eest Br\u00fcsseli lennufirma, kes lennu p\u00e4evakese varasemaks t\u00f5stis. \u00d5htuh\u00e4maruses olime oma kottidega europealinna kesklinnas ning otsisime \u00fcles Sleepwell hosteli. Kuna aeg juba hiline ja k\u00f5ik kohad kinni, inproviseerisime endale kohapealse \u00f5htus\u00f6\u00f6gi m\u00f5nest veel alles olevast Tactical foodpackist ja n\u00e4ksidest, panin Eesti lipu \u00fclemise nari nurka p\u00fcsti ning uinusin isamaalise une r\u00fcppe.<\/p>\n\n\n\n Br\u00fcsselis oli kena p\u00e4ikeseline kevadilm ja peale kiiret kohvikuk\u00fclastust tuli meile kohalikku elu-olu ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsusi tutvustama Ingrid. S\u00fcdalinna pargid \u00f5itsesid ja eurokvartal laiutab kogu oma kaalukuses. K\u00e4isime ka Eesti esinduse juures lippudega valvekaamerasse lehvitamas ning meie \u00fcllatuseks tuli selle peale juttu vestma pesuehtne Eesti politseinik. T\u00e4name siiralt Meie Naist Br\u00fcsselis ja loodame, et eestlaste h\u00e4\u00e4l seal d\u017eunglis kaotsi ei l\u00e4he!<\/p>\n\n\n\n Mis seal enam, lennuk Riiga ja tervisedeklaratsioon, lennuk Tallinnasse ja tervisedeklaratsioon, grupikalli \u00f6ises lennujaamas ja iga\u00fcks l\u00e4ks koduteed otsima. Minu t\u00e4nud, \u00dclle, kes sa hetkekski ei unustanud meie eest hoolitsemast ja reipalt alati k\u00f5iges kaasa l\u00f5id! Sinuga ei ole \u00fcletamatuid takistusi! \u00a1Adi\u00f3s y nos vemos de nuevo, La Gomera! Minu La Gomera \u2013 Mi La Gomera See ei saanud olla keerulisem: keset kirgedest k\u00f6etud pandeemiaaega seadsid matkajad end teekonnale Aafrika k\u00fclje all ookeanilainetes k\u00fcmblevale La Gomera saarele. Aga peale seda, kui mitu p\u00e4eva varem olid koonukesed pulkadega torgitud, paberid taskus, kogu riikidevaheline liikumisinfo mitmeid kordi \u00fcle vaadatud, saime kokku Lennu Jaamas ning asusime eduka […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":3052,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[72],"tags":[138,137,135,134,136],"class_list":["post-2976","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-toimunud-matkad","tag-hikingestonia","tag-jalgsimatkad","tag-kanaari-saared","tag-la-gomera","tag-valismatkad"],"acf":[],"yoast_head":"\n
Mis seal ikka pikalt passida: pakkisime end kokku, t\u00e4iendasime toiduvarusid, otsisime \u00fcles rendiautod ning kaks ekipaa\u017ei asus l\u00e4bi saare teele j\u00e4rgmisse baaslaagrisse.<\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/2-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/3-1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/4-1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/IMG_20210416_171408-1-1024x768.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/6-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/8-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/11-1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/IMG_20210417_172558-1-1024x768.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/13.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/14-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/15-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/IMG_20210418_145512-1024x768.jpg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/9-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/10-1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/11-2-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/12-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/1-1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/2-1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/3-2.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/4-4-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/5-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/6-1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/7-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li>![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/8-1-1024x768.jpeg\")
<\/figure><\/li><\/ul><\/figure>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/13-1-1024x768.jpeg\")
![\"\"](\"https:\/\/hikingestonia.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/14-1.jpeg\")
J\u00e4\u00e4n seda unustamatut seiklust veel pikalt igatsema ning naeratuse ning sooja tundega meenutama.<\/p>\n\n\n\n
Minu t\u00e4nud, Aive, kellega sai koos nii tantsitud-lauldud, samas treeninggrupis toimetatud ja alati oma r\u00f5\u00f5msat tuju teistega jagasid!
Minu t\u00e4nud, Nikita, kes sa alati treenerile kohaselt matkajaid ja ujujaid innustasid ja juhendasid, alati k\u00f5igesse kogu hingega suhtudes. J\u00e4rgmise Coca-Colani!
Minu t\u00e4nud, Helme, kes sa alati oma tasase ja leebe, samas pisut krutskeid t\u00e4is olemisega iga seikluse l\u00e4bisid ning seda r\u00f5\u00f5mu enda \u00fcmber laiali kiirgasid!
Minu t\u00e4nud, Meri, kes sa oma siira ja vahetu uudishimu ning eluvaadetega hoidsid meeled erksad ning pilgu alati elusate asjade peal! Sinule saab alati toetuda!
Minu t\u00e4nud, Joonas, kes sa k\u00f5igutamatu rahuga meid l\u00e4bi k\u00f5rguste roolisid, loodust m\u00e4rkasid ja kaasa imestasid ning ikka k\u00fcmnesse muusikat valisid!
Minu t\u00e4nud, Andrus, kes sa elegantse sundimatusega meid seiklema kutsusid ja viisid!<\/span><\/p>\n\n\n\n
\u00a1Muchas gracias, HikingEstonia!<\/span><\/strong><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"